11.08.2015

... Ehk siis palju õnne ja tere 23! 

Ühesõnaga - mainimata eelmise postituse 2014.aasta novembrikuist kuupäeva... Kõik teavad, et perseiidid leiavad tee meie atmosfääri just minu sünnipäeva ajal ja eile õhtul käisime Manniga seega tähejahil. Panen mõned ägedamad pildid siia. Kõik pildid on tehtud minu koduaias põhimõtteliselt. :)

Khm.

Ma olen elus!

Mu blogi mitte nii väga. Igatahes, ma siis teen kiire kokkuvõtte sellest, mis vahepeal toimunud on. Lõpetasin edukalt 2.kursuse ja nüüd rooman mööda kolmandat. Kaasvõitlejad, kellega koos alustasin (Taavi, Carl, Keijo, Martin, Dolores), on endiselt koos minuga. Ja mõned teised. Aga nemad on põhilised.

Lõputöö ja muu koormuse tõttu lõpetasin selleks hooajaks koorilaulu ja see oli vist üks keerulisemaid otsuseid mulle üldse. Iga neljapäev vaatan kella ja nukrutsen. Aga see oli vajalik, ma arvan. Ja järgmisest sügisest lähen tagasi, nii et väga pikka pausi ei teki. :)

Ma lihtsalt laon mingid faktid, mis meenuvad, mingit seotud teksti siit ei tule vist väga.

Ostsin endale uue läppari ja olen nii-nii rahul.
Suvel lõikasin oma juuksed õlgadeni.
Käisin suvel ka kooriga konkursil Walesis. Lisaks reisisin Saksamaal. Soome vist ei käi Tallinnas elavate isikute puhul reisimise alla?
Emme ja issi hakkasid Muhu koju sauna ehitama. Jess!
Tegime Jaanaga rahuliku veiniõhtu ning see lõppes tekkide põlemise ja klaaside lendamisega.
Käisime Taaviga TechDay konverentsil ja saime tohutu teadmistepagasi asemel mõlemad metsiku toidumürgituse.
Mul oli auto nädal aega linnas ja ma suutsin juba teise päeva lõpuks nii ära harjuda, et nüüd vingun iga kord, kui bussile lähen. :-D

Teinekord süüdistage Taavit, et ta mind rohkem tagant ei torgi. Või siis ärge süüdistage, sest ta päriselt ka torgiks. :-P

Aga kõik on korras ja elu on vahva ja ehk varsti võtan end kokku ka (ma ei julge lubada enam midagi).

Uus aasta uue hooga!

Taavi says: Peks buudjet! AGAIN!

Jah.

2014 algas väga väga vingelt ning tõotab tulla äge aasta! Kui eksamihirmud välja arvata, on olemine läbi lae ja lõhki praegu. :-)

Aga alustan veidi varasemast. Jõulud on mul samuti lahkamata teema veel. Tulin kohe pärast viimast semestri nädalat Muhusse (enne seda muidugi pidasime Kreisiraadio peo Kareli, või edaspidi Karel the Horsehead'i sünnipäeva puhul ja täitsa äge oli!) ja otsustasin end lõdvaks lasta. Loodame, et see peagi saabuvaid eksameid ei ohusta, sest sellest režiimist pole ma endiselt täielikult taastunud. Pigem oleks poolsurnud asendis voodis ja kuulaks muusikat ja vahiks, kuidas Candy Crush'is kommid kokku kukuvad ja levelid edasi liiguvad (ei, mul ei ole sõltuvust sellest mängust. ei ole) ning sööks šoksi. Aga enamasti on mu parimaks sõbraks füüsika vihik. Igatahes.

Esimese asjana koju jõudes panin kokku oma 3D puzzle, mille Kaili ja Margit mulle jõuludeks kinkisid. Täitsa vahva tegevus ja lõpptulemus on ka ilus. :) Peaks nüüd elusuuruses ka selle torni ära nägema, oleks eriti kihvt. Olen seda näinud vaid lennukiaknast, kui läbi Pariisi kord läände suundusin. Aga siin ta on. Poolik küll veel, aga aimu saab ikka: 

Jõuluõhtu ise oli mõnus, rahulik ja perekeskne. Jagasime kinke (emme reaktsioonid olid parimad. Nüüd ma tean, kuidas reageerisin, kui lasteaias barbie-maja omanikuks sain. Kõige siiram õnn vist :) ) ja sõime massiivselt (ma sõin nii palju, et pidin vahepeal diivanile siruli viskama, sest olin veendunud, et muutun ise tanguvorstiks, kui jätkan) väga maitsvaid jõuluroogasid. Traditsiooniliselt tõime tuppa ka kuuse, minu nõudmisel muidugi. 

Täitsa armas kuusk on.

 Mina oma väikse nublukesega selle sama kuuse kõrval. Pärast kinkide jagamist. Istub mul põhimõtteliselt süles jälle, va sülekoer. :-)

Nämmmmmmmmmmmmmmmm....

 Lisaks hakkasime piparkoogi-kokkadeks, mis tähendab siis seda, et emme küpsetas ja me glasuurisime.

Kõige lahedamad olid muidugi issi tehtud piparkoogid. Tema käe läbi sai lumememmest kitarr, poolkuust klaver, seenest väike tüdruk ja kes teab, mida veel. :) 

Järgmine suursündmus on siis vana-aasta õhtu ning pidu, mille Manniga ja Taaviga kokku kupatasime. 15 inimest oli kohal ning täitsa äge oli. Tegime omale, nagu inseneridele (ja psühholoog-inseneridele) kohane, hingedelt maha võetud uksega laua, et rohkem ära mahuks.

 Siin osake peokülalistest Tujurikkujat vaatamas. Ilmselt kas Estonia hukule kaasa elamas või kurvad, et Edgari laul läbi sai.

Keskööd ja aastat 2014 läksime tervitama algselt Harku järve poole, kus avastasime mõned minutit enne keskööd, et ei toimugi mitte kui midagi. Läksime pooljoostes Õismäe tiigi juurde ja.. JÕUDSIME. Isegi enne keskööd. Seal oli ikka ülivinge. Ei kahetse absoluutselt, et kesklinna ei veninud. Tundus, nagu oleks seal olnud naabritevaheline võistlus "Kelle raketid on ägedamad ja kes suudab kauem paugutada" ning nõnda jälgisime show'd umbes kolmveerand 1ni. 

Mõned telefoniga jäädvustatud paremad kaadrid. Järgmine kord peaks peegelkaamera kaasa võtma.

     Keegi pani selle kaua põleva raketi maha põlema.

Ja nüüd, 2014, siit me tuleme.

Minu "varsti!"-st sai natuke rohkem kui kuu aega. Ups. Taavi tapab mind ära.

Igatahes, üle pika aja on mul puhkehetk ning kuna üsna kaua on aega mööda läinud, teen mingi lühikokkuvõtte oma telefoniga tehtud piltide kohta, sest ma olen lahe ja jäädvustan põhimõtteliselt terve oma elu selle väikse aparaadiga ära (elagu infoajastu!).

Ühesõnaga, eelmine postitus, mis reaalselt minu elust rääkis, mitte ei olnud täis süümekatest tulvil vabandus- ja lubadussõnu, on pärit septembri keskpaigast. Võite ise ka arvata, et 2 kuuga võib nii mõndagi juhtuda, nii et...

Tere, Dropbox ja Camera Uploads!

Esimese pildina hakkab kohe silma see:

Minu koduuu! Tähendab, ma sattusin saare pääle sel ajal. Õigus küll. Issur tegi mulle väga maitsva hõrgutise samuti, nimelt kraapis ta kuskilt välja oma vaarisadelt päritud pizza retsepti ja vaaritas mulle selle kojutulemise nimel valmis. Lapsest saati mäletan juba neid ilma emata veedetud rämpsuõhtuid, (kus isa poolsalaja poest ostetud pizzapakki selja taga varjas) ja sooja pala lauale poetas. :D

Aitäh, issi ;)

Järgmine mainimist väärt etapp - Minecrafti lan. Kuna mul oli samal ajal ka Credo festivali raames kooriga palju esinemist, siis mängisin hullu ja jooksin TTÜ ja kesklinna vahet. Reede öösel magasin ca 7st hommikul 8.30ni ja läksin võistluskontserdile. :D Aga me saime teise koha ja siin on meie kallis - armas koor K.O.O.R.!! :)

Nii, olen jõudnud oktoobri algusesse omadega. Appiii :D Midagi väga olulist ja maailmamuutvat ei toimunud siis, tegime õunamahla ja issil oli sünnipäev (hip-hip-hurraa!) (aaaaa ja TAAVIL!!! oli KA sünnipäev!)

AGA..

oktoobri lõpus läksin.. Jälle koju.

Ja sealt on mul ülinunnud pildid Trevorist. :D

No täielik väike-suur beebi. Mahub ilmselt elu lõpuni väga hästi sülle ära. Muide, ta tervitab mind üsna tihti nii, et surub tagumiku sülle ja pean teda siis niiviisi hoidma.. Väga armas igatahes.

Järgmine asi, mis ette jääb, on Halloween. Otsustasime, et oleme kodused seekord. Läksime Hardiga Manni ja Andrese juurde ning vaatasime filmi ja tegime kõrvitsalaternaid*. Oli ka võimalus mingile suurele peole minna, aga kes see ikka viitsib kostüümi välja mõelda ja ega alati kõige lärmakamad ja suuremad koosolemised ei olegi kõige paremad.

*Kuna meil puudusid poelettidelt kõrvitsad, võtsime kasutusele abinõud ning tarvitasime arbuuse.

Nii, 3.novembril esines Saku Suurhallis Hurts ning nagu kõik ilmselt teavad, olen ma juba nende algusaastatest peale suur fänn olnud. Läksime juba natuke varem kohale ja olime päris ees uste taga, aga lõpetasime ikkagi 3.-4. reas umbes. Aga vähemalt olime keskel ja heli oli ikka võimsalt hea. Ja nende uus plaat kõlab otse palju paremini kui lindistatult.

Telefon tegi ka päris head tööd ikka telefoni kohta.

Pärast DM baaris nägime ka Adamit ja kuigi pilt pole just kõige õnnestunum, sest kõik käis nii kähku ("Could we take a photo with you?" "Of course" ja siis juba pöörasime kaamera poole ja samal sekundil käis minu meelest klõps ka ära.. Ühesõnaga, järgmine kord paremini!), siis ikkagi on vähemalt mingi mälestus olemas! :D

Ja eelmisel nädalavahetusel käisime Manniga Muhus ja veetsime mõnusa õhtupooliku mullivannis.

Vot. Nii.

Ok. :D Ma loodan, et Taavi peksab mind edaspidi hullemini veits.

Varsti tuleb pikk postitus kõige eelneva kohta. Päriselt. Taavi lööb mu maha muidu...

Tema sünnipäeva puhul lähemate päevade jooksul

Telefonis on nii nõme kirjutada. Igatahes..

Peatse kohtumiseni ;)

Mannur & Muhu & moving on

Sel hetkel, kui seda postitust alustasin, oli kell järsku saanud 3:47 ja Une-Mati ei olnud puru silma ajanud. Õigemini, uni oli, aga magama ei raatsinud minna. Mann mu kõrval mängis Minesweeperit igatahes. :D Mäletan, et tal oli veel 8 pommi ja ta vajutas mööda, hääää.. 

Ma tahaks praegu oma kibedad, sibulamaitselised emotsioonid seoses EMT-ga ja 3g internetiga välja elada. Ilmselt normaalsed, internetist kaasa haaramata, looduslähedased ja veelkord normaalsed inimesed siinkohal vangutaksid minu suunas pead, aga ma lihtsalt ei suuda taluda, kui mulle lubatud teenus ei tööta, kui mul seda vaja on. Täiesti lampi kadus internet ära, nii kodune wifi kui ka telefoni võrk. Töötas enne priimalt, sain isegi üle võrgu sõpradega mänge mängida ja youtube'ist videosid vaadata. Ja nagu kiuste siis, JUST siis, kui Mann külla tuli, kadus teine nagu tina tuhka. Argh. Vähemalt meil oli tore nagu ikka. Internet pole juba ammu elu, eriti pärast ülikooli jõudmist, aga... Okei, mõni mängimata mäng ja surfamata lehekülg vähem, aga äkki mul on midagi tähtsat teha? Näiteks eile oli mul hädasti vaja pangaseisu vaadata, aga lihtsalt ei saa, söö või müts ära. Ajab ikka meele mustaks küll, kui isegi tööandja vaevu kohale veerenud e-mailile vastata ei saa. Korda ka ei tehta... EMT - Eriti Möh-id Tegelased. Ok. Siinkohal panen oma ärrituse luku taha ja elan rõõmsalt edasi.

Nüüd olen tagasi pealinnas, aga Manniga oli väga lõbus ja mõnus nagu ikka vahepeal aeg maha võtta ja lihtsalt olla (ja internetti kiruda). Ja paljudesse asjadesse saime koos selgust ja konkreetsust kahekesi ja ma tänan Sind ja kõiki teisi oma tibusid sõpru, et te olete nii hästi, nii suure hoole ja vaevaga ja nii armastavalt suutnud mu taaskord enda tõelist väärtust mõistma panna. :) Ja ma loodan, et Sa oled nüüd oma valikutega rahul. 

Mõned seigad Muhust...

Mõlemad liiga laisad, et tuli kustu panna..

Ma niisama kasvuhoones

Lokilammas

Minu kaunis õde

Trevor :)

Boo!

Ja nüüd... Tallinn. Show me what you've got... (MU INTERNET TÖÖTAB)

Suvi täies hoos

Kohe nii hoos, et ma ei ole blogimaailma jõudnudki! Aga Taavi viibutas veidi näppu ja kohal ma olen. Praegu hakkas just vihma sadama igatahes ja ma istun rõdul madratsist ja tekkidest tehtud onnis, täiega mõnus on. Välja arvatud sääsed ja muud tegelased. 

Viimati kirjutasin tööintervjuust. Ups... No, igatahes, ma sain selle töö suhteliselt kerge vaevaga, st kohale minnes oli mul töö juba olemas. 

24.juunil oli minu kõige paremal tibul Mannil sünna ja selle raames tähistasime koos sõpradega jaanipäeva samuti. Ja kuna ma ostsin vahepeal uue telefoni, siis mul ei ole siin praegu teiega ühtegi pilti jagada... Vana telefon on Tallinnas, mina pesitsen Muhu metsade vahel. Aga mis siin ikka öelda - täiega äge oli. Imelik oleks ka, kui poleks äge olnud. Seltskond oli mõnus ja kõik see oli omamoodi puhkus jälle. Ma ei väsi jagamast üht osa Manni väga pikast sünnipäevavideost, milleks on meie lahedate poiste Mihkli, Taavi ja Oti tehtud cover:

http://www.youtube.com/watch?v=Doae3vOmN7M

AHHAHHAA oeh. Ja nüüd kujutage ette... See on vaid väike osa meie sünnavideost. Ärge isegi mitte üritage öelda, et me pole kõige lahedamad sõbrad üldse. 

Mmm.. edasi.. Ott lõpetas arvutisüsteemide baka ning tormas Saksamaale ning me vist ei saaks rohkem õnnelikud tema üle olla. Agaaaaa väga igatsen Sind, Ott! Kuid Sa tead seda nagunii. Ja ma tänan Sind kõigi nende sidrunite, Chow King'ide, diivanil sleepoverite, LoL'ide, valgete rooside, haldjakeele, kaeraküpsiste, krevetisalatite, vorstisaiade, Dragon Age'ide, "vahe" -de, ärasaatmiste, proge järelaitamistundide, kõige paremate pisaratekuivatamiste ja kallistuste ja kõige muu ilusa eest. Sa tead, mida Sa mulle tähendad ja tähendama jääd, tupsu! :) Ja ma loodan, et Sa ootad mind sama palju külla nagu mina Sind! Ja ma loodan, et Sa ei viska iialgi seda paberit minema, mis ma Sulle lõpetamisel andsin. :D

Meie viimane ühine pizzasööming:

Läksin 1.juulist Levirasse tööle. Mulle meeldib väga, kui aus olla. Selline mõnus, kindel töö, kindlad kellaajad... Hea töökeskkond ja lahe teise korruse rahvas. :) Alguses oli keeruline, aga väga palju on inimesi, kellelt saab abi küsida. Kaasa arvatud issi. :D

Minu töökoht:

5. juulil tegime väikese ärasaatmise Otule. Äge seltskond jällegi. Sorry, et ma nii lühidalt kirjutan kõigest. :D Aga seekord vist leiab isegi paar pilti, siis mul oli uus telefon juba olemas... Otsin..

Seltskond...

Ühendatud jõud ukulele mängimisel

Andres varastas mu ära

Mina ja Manndres jäime ööseks sinna ning saatsime ta viimsele teekonnale bussi peale ära. Väga tühi pilk vaatas talle meie kõigi poolt järele. Siis suundusin koju, Muhusse... Esinema. Juujääbile. Läks väga hästi, ma usun. Mõningad tagasilöögid olid, aga meie andsime endast parima nagu ikka ning rahvale läksime peale ka.

Jaaa esmaspäeval läksin uue ringiga tööle.

Vahepeal käisime poistega niisama väljas istumas ka ja äärmiselt mõnus oli. Mul on maailma kõige ägedamad sõbrad, kes on mulle vist läbi põrgutule ka toeks. :)

Mmm... Siis tulid firma suvepäevad.. Jällegi ülimõnus puhkus ja aja mahavõtmine.. Ja meie tiim võitis orienteerumise suht pika puuga. Tükk aega istusime ja ootasime, et teise koha omanikud üldse kuskilt välja hakkaksid paistma. Ego tõuseb praegu tuntavalt. :D

Nii.. Ee.. Nüüd käisime Saaremaa Ooperipäevadel esinemas. Jällegi väga äge ning võtsime end kindlasti sajaprotsendiliselt kokku :). Reedese öö veetsin Geku, Manni ja Jaanaga Pärnus. Lõpuks ometi olid kõik neljakesi koos, üle vääääga pika aja.

Palju olen League of Legendsit mänginud (tervitaks siinkohal Andrust, kes põhimõtteliselt iga päevaga aina ägedamaks muutub :P) ja niisama puhanud. Muhus on mõnus lihtsalt voodis lebotada või vahetevahel paar toorest õuna näpata ja põldudel-karjamaadel ringi tormata. Homme liitub minuga Mann...  Siis ehk tuleb pikem ja "pildisem" postitus ka. :D

Niisama üks rukkilillepõld jne

Olge paid!

(PS! vähem kui 2 nädala pärast on mul vanust 21 aastat juba... Varsti kõnnin kepiga! )