Minu "varsti!"-st sai natuke rohkem kui kuu aega. Ups. Taavi tapab mind ära.

Igatahes, üle pika aja on mul puhkehetk ning kuna üsna kaua on aega mööda läinud, teen mingi lühikokkuvõtte oma telefoniga tehtud piltide kohta, sest ma olen lahe ja jäädvustan põhimõtteliselt terve oma elu selle väikse aparaadiga ära (elagu infoajastu!).

Ühesõnaga, eelmine postitus, mis reaalselt minu elust rääkis, mitte ei olnud täis süümekatest tulvil vabandus- ja lubadussõnu, on pärit septembri keskpaigast. Võite ise ka arvata, et 2 kuuga võib nii mõndagi juhtuda, nii et...

Tere, Dropbox ja Camera Uploads!

Esimese pildina hakkab kohe silma see:

Minu koduuu! Tähendab, ma sattusin saare pääle sel ajal. Õigus küll. Issur tegi mulle väga maitsva hõrgutise samuti, nimelt kraapis ta kuskilt välja oma vaarisadelt päritud pizza retsepti ja vaaritas mulle selle kojutulemise nimel valmis. Lapsest saati mäletan juba neid ilma emata veedetud rämpsuõhtuid, (kus isa poolsalaja poest ostetud pizzapakki selja taga varjas) ja sooja pala lauale poetas. :D

Aitäh, issi ;)

Järgmine mainimist väärt etapp - Minecrafti lan. Kuna mul oli samal ajal ka Credo festivali raames kooriga palju esinemist, siis mängisin hullu ja jooksin TTÜ ja kesklinna vahet. Reede öösel magasin ca 7st hommikul 8.30ni ja läksin võistluskontserdile. :D Aga me saime teise koha ja siin on meie kallis - armas koor K.O.O.R.!! :)

Nii, olen jõudnud oktoobri algusesse omadega. Appiii :D Midagi väga olulist ja maailmamuutvat ei toimunud siis, tegime õunamahla ja issil oli sünnipäev (hip-hip-hurraa!) (aaaaa ja TAAVIL!!! oli KA sünnipäev!)

AGA..

oktoobri lõpus läksin.. Jälle koju.

Ja sealt on mul ülinunnud pildid Trevorist. :D

No täielik väike-suur beebi. Mahub ilmselt elu lõpuni väga hästi sülle ära. Muide, ta tervitab mind üsna tihti nii, et surub tagumiku sülle ja pean teda siis niiviisi hoidma.. Väga armas igatahes.

Järgmine asi, mis ette jääb, on Halloween. Otsustasime, et oleme kodused seekord. Läksime Hardiga Manni ja Andrese juurde ning vaatasime filmi ja tegime kõrvitsalaternaid*. Oli ka võimalus mingile suurele peole minna, aga kes see ikka viitsib kostüümi välja mõelda ja ega alati kõige lärmakamad ja suuremad koosolemised ei olegi kõige paremad.

*Kuna meil puudusid poelettidelt kõrvitsad, võtsime kasutusele abinõud ning tarvitasime arbuuse.

Nii, 3.novembril esines Saku Suurhallis Hurts ning nagu kõik ilmselt teavad, olen ma juba nende algusaastatest peale suur fänn olnud. Läksime juba natuke varem kohale ja olime päris ees uste taga, aga lõpetasime ikkagi 3.-4. reas umbes. Aga vähemalt olime keskel ja heli oli ikka võimsalt hea. Ja nende uus plaat kõlab otse palju paremini kui lindistatult.

Telefon tegi ka päris head tööd ikka telefoni kohta.

Pärast DM baaris nägime ka Adamit ja kuigi pilt pole just kõige õnnestunum, sest kõik käis nii kähku ("Could we take a photo with you?" "Of course" ja siis juba pöörasime kaamera poole ja samal sekundil käis minu meelest klõps ka ära.. Ühesõnaga, järgmine kord paremini!), siis ikkagi on vähemalt mingi mälestus olemas! :D

Ja eelmisel nädalavahetusel käisime Manniga Muhus ja veetsime mõnusa õhtupooliku mullivannis.

Vot. Nii.

Ok. :D Ma loodan, et Taavi peksab mind edaspidi hullemini veits.