Lebokunn

Täna oli kell 8.00 programmeerimine (go, Fibonacci!) ja terve aja oli selline.. kurnatud tunne. Nagu kukuks kohe kokku. Otsustasin koolipäeva lõpetada ning koju puhkama tulla (sorry, Mann, Miku ja Taavi!!! D:) . Peauksest väljudes möödusin Markost, kes mu bussipeatuses kinni püüdis. Sõitsime siis veidi koos... tore oli näha teda, nagu ikka. Kui enesetunne oleks matemaatiline kõverjoon, siis sel hetkel läks see positiivsele teljele. Haha, engineer world. Igatahes, bussis avastasin majade aedadest möödudes, et iga aia õuel oli koer, kes istus lumekünka otsas ja vahtis rahulolevalt ja veits ülbelt möödujaid. Päris naljakas oli, kui seaduspära märkasin.

Kodus kraadisin - 37,2. Nõmedalt väike ja salakaval palavik. :-D  Üritan rahulikult võtta, kuigi peaks homseks õppima. Marko soovitusel tegin omale suuuuuure tassi teed ka. :-)

Reedel lähme Jani, Oti, Carli ja Erkiga Dotat pwnima TTÜ eSpordile (mille osavõtutasu ma ei pea maksma, because sooline diskrimineerimine meeste suhtes :D ), nii et hoidke pöialt! Käisin eile Jani ja Oti juures harjutamas ka, ja no ma ei saa jätta mainimata..

Ott: "Priit ameles seal mingi tüübiga ja sellepärast ma nii hilja lahti saingi!!!" 

Ohjah.. :'D Allow me to say - mul on kõige-kõige-kõige paremad sõbrad.

Mõned pildid ka, lihtsalt, et oleks midagi vaadata. :P

Minu....

...sõbrad!!!

Sellest saab reedel mu parim sõber:

Ja mida haige Anett kodus õppimise asemel teeb.....

Lähen näppan nüüd ühe granaatõuna ja tõmbun taas eemale, teki sügavustesse. 

Palju õnne...

...Eesti!

Eilne plaan hommikuni vastu pidada küll ebaõnnestus, aga siiski oli mul kõige parem õhtu kõige paremate inimeste seltsis Eesti sünnipäeva tähistamiseks. Tugevamad meist marssisid hommikul isegi Toompeale, mina sel ajal küll norisesin juba mõnusalt voodis... Täna on ilus ilm, kui veab, pääsen ehk paraadile ka. Aga head iseseisvuspäeva kõigile!

Uus semester käib täie hooga ja ikka väga keeruline on. Füüsika on elu ja matemaatika on elu mõte jne. Aga eks ma niiviisi.. tasapisi veeren jälle. Kuidagi ta tehtud saab. Eelmine semester arvasin ka esimese kuu poole peal, et tavai, ma kukun vist välja... Aga siin ma olen. :-D Ja jään ka.. Suuresti tänu oma kalladele: 

Taavi, Miku, Mann - bestestestestest friends you could ask for.

 Taavi-Miku-Ott (midagi eilsest... terve trollitäis rahvast ilmselt vihkab meid nüüd :D )

Ott ja Jan... meie tüüpiline lännipesa, ehk osa mu elust, mida ma ei oskaks enam ära kustutada. :D

(ja meie toiduvarud, mida me kunagi ära ei söö)

Ja muidugi mu kallis-kallis Marko :)

Ühesõnaga - kui sul on nii palju head, millest kinni hoida, siis sa lihtsalt ei tohi alla anda. Isegi kui õppeained su aju täiesti ära lammutavad ja sul nende kõikide heade asjade jaoks korraga minimaalselt aega jääb. Then you just have to MAKE time. :-D

Hm, hiljuti oli ka Geku sünna, nii et ma mainiks tema ka ära. GEKU, SA OLED MULLE NII KALLIS. :) Üks pilt ka, meenutamaks meie lahedat neljapäeva õhtut:

Mis veel.. kooli peal on meil selline tore AIESEC-i stend, kuhu saab igaüks kirjutada, mida ta enne lõpetamist teha tahab. Päris nunnu mu meelest. Eriti, kuna minu kirjutisele tuli isegi vastus. Hiljem on sellele lisandunud ka kaks allatõmmatud joont. :D

Vahepeal jõudsin ka koju Muhusse. Hästi mõnus oli oma vanemaid ja Trevorit näha, viimati käisin seal jõuludel. :( 

Lasime laternaid taevasse. Nii ilus oli. :)

Minu musi loodab tuppa saada. :D

Meil on ikka veel jõulukaunistused ülal...

Ja issi tehtud pannkook koos lisatud kaunistusega, et Mann piisavalt kade oleks ja kiiremini Muhusse tuleks :-D

Aa, ja Muhus olles sain kirja Mondolt koos piltide/videotega, mida vabatahtlikud teinud on ning kirja väikeselt Marylt, keda kooliskäimisel abistan. :-)))) 

  

 Kuu aega viimasest postitusest.. Ups.. :-D